Muru aastane hooldustsükkel

Kevadel ei ole tarvis muru niitmisega kiirustada! Murutaim on talvest niigi kurnatud ja liig varane niitmine kurnab teda veelgi. Nii ei saaks muru väga tihe olema.

Suviste niitmistega tuleb ka plaani pidada, mis peaks olema niitmiskõrgus. On see 0,3 cm või hoopis 7. Reeglina on hoone pool niitmiskõrgused madalamad, eemal kõrgemad. Suures aias majast kaugemal harvem niitmine aitab vaeva vähendada, kui on ka loodussõbralikum.

Kui on soov väga madalaks muruks, tuleb niita tihemini, kuni 3 x nädalas. Niitekõrgusega on 3-5 cm on vaeva vähem.

Niita tuleb masinate huvides kindlasti kuiva muru.

Hilissügisel on niitmine eriti tähtis

Meil on viimasel ajal olnud pikad sügised ja muru kasvab edasi teinekord detsembrini. Seetõttu tuleb viimane niitmine teha võimalikult hilja, ei tohiks jätta talveks kõrget muru üles. Tekkinud kulu on kevadel seda raskem koristada. Halvimal juhul ei lähe ka muru kevadel kiirelt roheliseks, sest uus taimik ei jaksa end kuluheinast läbi pressida. Talveks kõrgeks jäetud “heinas” on ka haigustel kergem levida. Näiteks lumiseen võib oluliselt kurja teha, kui on tema jaoks soodne aasta. Kui sula maa peale tuleb lumi, levib lumiseen kiiresti ja muru sisse tekivad suured valged laigud.

Muruniite võib koguda kokku või jätta maha juhul, kui muruniide on õhuline ja teda on vähem. Muruniide on eriti just kevadperioodil murule väga kasulik, annab lämmastikku tagasi. Kui muruniidet on palju ja ta on raske, võib ta muru lämmatama hakata ehk tekib vildikiht. Selline niide on tark peenrasse või kasvuhoonesse vedada, kus ta on niiskuse hoidmiseks ja umbrohtude tõkestamiseks omal ausal kohal. Muruniide parandab sissekaevamisel ka mulla lõimist.

Sügisel, kui puulehed murule langevad, tuleb suurem lehelaadung (vahtrad, pärnad, tammed, õunapuud) kokku riisuda ja eemaldada. Need hautaks muru kevadeks ära. Väikeste lehtede, nagu pajul või kasel, riisumisega vaeva näha mõtet ei ole. Need mädanevad kevadeks murus ise ära ja neid pole näha. Seda enam, et kogujaga muruniiduki viimane niide korjab ka lehed niitmise käigus ära.

Ka kevadel ei ole mõtet muru riisumise peale energiat kulutada, kui seal just puuoksi või muud muruniitjale söödamatut ei ole. Lehti murust rehaga taga ajada mõtet ei ole: selle töö teeb taas ära hea muruniiduk, mis tõmbab koos niitmisega kogurisse ka lehed ja muu pehme orgaanilise prahi.

Sammal murus

Sammal tekib eelkõige varjulistel aladel, aga ka siis, kui muru pinnas on õhuvaene. Kolmandaks põhjuseks võib olla ka vale muruniitmise kõrgus. Samuti võib olla mulla happesus vale. Kui tekkepõhjuseid ära ei likvideerita, tuleb sammal tõrjumisjärgselt alati aasta jooksul tagasi.

Kui tekkepõhjuseid likvideerida ei õnnestu (hoone, suured puud), on parim muru hooldada alticaltic Agro samblaeemaldiga muruväetisega väetades. Hukatud sammal tuleb murust füüsiliselt ehk rehitsedes eemaldada mõni nädal peale väetamist.

Muru väetusprogramm

Kevadise väetamisega peaks kiirustama liivmuldadel kasvavate murudega. Savimuldadel pigem ei kiirustaks, sest savimullad on isegi toitainete rikkad.

Loodusele meeldib, kui väetame väiksemate kogustega, aga tihedamini. Inimene aga on laisk enamasti ja tahaks seda teha vaid 1-2 korda aastas. Igaühele on sobilik väetis ka loodud.

Üheks heaks võimaluseks on väetada muru sagedamini ja väiksemate kogustega. Sellisel juhul saab kevadel varakult alustada muru kevadväetisega. Selles on murule hädatarvilikku lämmastikku palju. Iga niitmisega viime lämmastikku murust välja.

Kui muru väetada iga kolme nädala tagant, siis kevade lõpus tasub juba oma rohevaipa toitma hakata muru suveväetisega, millel on just murule suvel tarvilikud kaitsvad omadused, nagu põuakindluse tekitamine jne.

Sügisperioodiks, mis algab augustiga, on spetsiaalne muru sügisväetis, mis aitab murul just talveks hästi ette valmistuda. Selles väetises on vähe lämmastikku.

Väetades sagedamini ja väiksemates kogustes spetsiaalväetistega, saavutame parima tulemuse kui ka minimeerime ohtu rikkuda põhjavett.

Väga hea muruväetis on ka ASB Greenworldi pikatoimeline ehk aeglaselt lahustuv muruväetis, millel on ka kõrge magneesiumisisaldus, mis aitab kaasa, et muru oleks rohelisem.

Sellise väetise võib manustada murule juba märtsi lõpus või aprilli alguses. Umbes siis, kui lumi on läinud ja heintaimed on kasvu alustanud ehk vähemalt 1 cm jagu välja kasvanud.

Kui juunis-juulis on märgata muru kolletumist või kahvatumist, on toidust ja niiskusest puudus käes. Siis tasub teha pikatoimelise väetisega teistkordne väetus.

NB! Väetis ei omistu kuivas. Võimalusel tuleb väetada vahetult enne vihma. Kui on kuiv periood, tuleb peale väetamist muru kasta.

Ükskõik, millise väetamisreshiimi olete valinud ( Pikatoimelise väetisega 1-2 korda hooajal või spetsiaalväetistega 3 või enamgi korda), tuleb Eestis muru väetamine lõpetada augusti keskel või hiljemalt augusti lõpus, olenevalt aastast. Vastasel korral jäävad heintaimed talveõrnaks.

Tehniliselt manustatakse väetist käsitsi külvamise teel. See vajab õppimist ja seejärel vilunud kätt, sest ebaühtlane väetus paistab välja muru kasvus ja normist suurem kogus väetiseteri kõrvetab muru ära ning rikub põhjavett.

Hea külvikuga võib olla kindlam muru väetada.