Arhitekt Kaspar Kruuse loodud õueruumiga sujuvalt integreeritud talveaiaga aegumatu hoonekompleksi väärilise sisealhenduse eest hoolitses sisearhitekt Hannelore Kääramees. Õueruumi lahendas maastikuarhitekt Ülle Grishakov.

Suurepärased vaated, hästi lahendatud akustikateemad, looduslikud materjalid, terrassaiad ning kvaliteetne sisseehitatud mööbel, nagu maailma tippklassikaköögimööbel Poggen Pohlilt ja garderoob EGO-lt, teevad sellest aegumatu kodu, mis läheb ajas ainult mõnusamaks. Maastikku on kaunilt sulatatud ka viljaaiaalad ja aiakahjurite eest hoolitseb kanatraktor, kust tulevad ka värsked munad pererahva lauale.

Tegemist on erilise asukohaga, reljeefne krunt on suunatud mere poole.
Hoonete kompleks koosneb peamajast ja saunamajast.

Võluvad katuseterrassid on haljastatud.

Lähteülesandeks oli soov talveaia järele ja nii saigi talveaiast selle kodu süda. Talveaed on praktiliselt igast maja küljest nähtav, seotud köögi ja söögitoaga, mis on paljudel peredel kodu süda. Pererahvas ise ütleb ka, et see talveaed on väga hästi tööle hakanud, asukoht õnnestunud: sinna on mugav minna, on kohe köögi söögilaua kõrval ja siin nauditakse nii hommikukohvi kui õhtust raamatulugemist.
Köögist edasi saab elutuppa, mis on pool-avatud, pool-kinnine – seal on suurem arhitektuurne ava, et saaks köögist elutoaga visuaalset sidet pidada, aga säiluks köögi privaatusus.
Puidusele hubasele keskkonnale annavad kergust juurde kõrgläikeline köök ning modernsed valgustid ja detailid. Vibia disainvalgusti on väga eriline, kuna teda saab muuta: kõiki neid pulki saab sättida, tekitada laine või okstest inspireeritud kaootilise kompositsiooni.
Köök on kombineeritud valge ja beeshiga, eriline on tema saare konsoolne osa, kuhu tekib mugav istumisala.
Väga palju mööblit on siin valminud eritellimusena.

Selle kodu sisekujundus on ajatult modernistlik. Siin on kasutatud materjale, mis ajas ei vanane: liimpuit, termopuit, klaas, metall.

Akustika oli siin kodus suureks väljakutseks. Pererahval oli varasemalt eelmisest kodust juba kogemus, et suurte klaaspindadega modernse maja puhul võib jääda kajama ja mõjuda väga kõledalt. Nii sai kohe alguses pööratud sellele kõrgendatud tähelepanu. Lahendus tuli kombineeritud materjalide tulemusena: ribilaed ja akustiline krohv. Ribide taga on villaplaat, mis töötab helineelava materjalina. Kui liimpuittalade vahel tundub olema ühtlane valge pind, siis see tegelikult töötab ka akustilisena: on kaetud akustilise krohviga, kus on mikroavad ja selle tagune vill neelab heli. Lõpptulemusena maja toimib akustiliselt väga hästi, kasutatud võtted on ennast õigustanud.

Trepi valgustus sai lahendatud lihtsal põhimõttel: selleks, et treppi oleks mugav kasutada, peavad trepiastmed olema välja valgustatud. Siin ongi lahendatud see lihtsa leedvalgustusega käsipuu all, mis lükkab kogu oma valguse trepiastmete peale.