See sume ja suhteliselt tume näidiskorter asub KOKO projekteeritud Tiiu 14 majas Uus-Veerennis. On selline suur nelja-toaline, ligi 100 ruutu ja võiks öelda perekorter – siin sai ka kõik toad ära sisustatud, et sobiks lastega peredele, sest kogu see piirkond on üliheas asukohas – ta on vaikne ja suurtest magistraalidest suhteliselt kõrval, samas on südalinn siit kohe üsna lähedal minna ja lasteaed on olemas, koolid on lähedal, nii et ideaalne noortele peredele piirkond.

Arhitektid on sellele majale iseloomuliku elemendina lisanud trapetsaknaid, mida naljalt mujalt ei leia – nii, et hea võimalus isikupärast interjööri saada. Nende kiituseks tuleb öelda, et ka maja maht ei ole lubatud mahus täis ehitatud vaid üks hoone tiib on madalam paar korrust nii, et siit seitsmendalt korruselt, on üliavar vaade üle linna.

Tänu sellele, et siin on nii palju valgust ja aknaid, julgesime ka suhteliselt tumeda interjööri kujundada. Aluseks sellele interjöörile tegime kombinatsiooni kahest siseviimistluspaketist, mille on kokku pannud KOKO sisearhitektid Piret Carson ja Raili Paling. Võtsime sellise mõnusa konjaki tooni kalasaba parketi, mis näeb hästi soe ja uhke välja ning kombineerisime seda teise paketi vannitoa plaatidega, mis on ka väga omapärased, säbrulised ja jätavad väga kifti mulje.

Kuigi aknaid on palju ja oleme kesklinnas – liiklust on siin siiski vähe ja kui ka mõni lennuk mööda lendab, siis akende helipidavus on ülihea. Jahutus on näidiskorteris sisse ehitatud juba, teistes korterites on valmidus selleks. Energiaklass on A, nagu nõuded tänapäeval on, ning loomulikult elektriauto laadimine parklas võimalik rajada ning igasugused muud kaasaegsed mugavused ka, mis on minu meelest üliolulised nagu automaatne ukse avamine, olgu see siis välja minnes klahvist vajutades või sisenedes kiibiga või äpi abil.

On täiesti võimalik ka kodus olles targa kodu süsteemi kaudu tellida endale lift üles korrusele või kui tuleb mõni sõber külla – endal autot seal all ei ole, teed talle lahti siit garaaži ukse, samuti trepikoja ukse ja ta pääseb ise sealt üles ilma et vastu läheksid. Isegi saad topelt uksed avada, et kolimisfunktsioon oleks tagatud. Ning loomulikult sealt targast kodust saad ka iga toa kaupa valida, millist temperatuuri või õhuvahetust sealt tahad, valgustus samamoodi ja masterlülitiga on võimalik lahkudes ka kogu korteri valgustus ka korraga välja lülitada.

Esikust sisenedes ühel pool on üks oluline asi nagu majandusruum – see on minimaalselt meil praegu ära lahendatud.

Samas on meil tehtud siin ka head kohad, kus saab robot-tolmuimejat laadida ning suurem massiivsem mööbel on kõik kõrgete jalgade peal, et robot saab siin iseseisvalt toimetada ja ka diivani ja voodi alused puhtaks teha.

Esik mahutab mõnusat suurt peeglitega garderoobikappi, et enne väljaminekut endale pilk peale visata, mõned asjad on võimalik ka sahtlisse panna ja ka jalanõud eest ära sinna kapi alla, mis siis on osaliselt eenduv ja nagu kogu korteris üsna läbivalt, on seal peegelsokkel, et ta ei mõju sellise tuima massiivina see sokkel vaid peegeldab omamoodi põrandamaterjali lõpmatusse.

Kohe sisenedes võtab meid vastu maal, mis on minu enda looming ja need saidki loodud just selle korteri koloriiti, meeleolu ja ka suurusi arvestades – nad on ühte ansamblisse kuuluv sari looritatud muusikutest, kes on mängimas kontrabassi, kes tšellot, klaverit ja viiulit.

Ja mis on väga vajalik sissepääsu tsoonis muidugi on konsoollauakene, kuhu käekott või võtmed käest ära visata kiiresti.

Ja nagu see konsoollaud on eritellimusmööbel, siis sama firma on kogu korteri eritellimusmööbli teinud – Desala – ja siin oli ikka väga palju erilahendusi ja põnevaid nüansse nii, et nuputamist oli palju.

Kivipind konsoollaua peal on tegelikult köögi tööpinna kivi jääk, kuna need plaadid on päris suured, siis ma võimalusel jälgin, et saaks jäägid ära kasutada, sest nende haldamine seal lao jääkidena on väga keeruline ja neile sageli kasutust ei leita, nii, et sama korteri raames on see minu meelest hea võimalus.

Üks oluline asi on siin sama kiviga tehtud – söögilaua plaat, ei ole siis karta, et siin mingit kuuma asja peale ei võiks panna või keegi midagi ära kriibiks ja kui mõni on kartnud, et võibolla kivi on käte all külm, siis omast kogemusest võin öelda et seda probleemi ei ole, ta on täiesti mõnus toatemperatuuril see keraamika. Sama materjal on ka rõdul – sinna lasin siis Desalal teha sellise abilaua või pingi – kes tahab sinna lillepotte panna või kohvitassi, sest keraamika lisaks kuumale talub ka külma tsükleid –  isegi kui sinna vesi või lumi peaks peale sattuma, siis midagi ei juhtu.

Siin on nüüd ka veel üks kivitasapinna jääk – selline sahtli käepidemetega, et need sangadena toimiks –  selline kandik, millega saab midagi serveerida, lauale viia või diivani peale kasvõi panna.

Väikse lisandusena on viimane kivi jääk leidnud veel koha lapse toas erilahendusega riidekapi külge integreeritud öökapikese tasapinna näol.

Kööki sai ka võrreldes algse planeeringuga toodud kuni seina lõpuni välja – planeeringut ma iseenesest ei muutnud et jällegi näidata, kuidas sellest planeeringust maksimumi võtta, siukesi nutikaid ideid ära kasutada. Et kombineeritud sai siin värvitud MDF-uksi, mis on lihtsad ja lakoonilised, lisatud neile natuke omapära nende peente raamidega ja kõrval on seal peitsitud tumepruun naturaalspoon.

Luksust lisab ka sahtlite sisevalgustus ja ning üliväike aga siiski paljudes majapidamistes tänuväärne abiline veinikülmik. Eriti mõnus on siin see segisti, mida on väga mugav kas siis pottide täitmiseks või valamu pesemiseks sealt klambrist lahti päästa – tuleb tunnistada, et mulle see hoidik ka väga meeldib, sest noh – kus sa seda märga nõudelappi ikka kuivatad kui õhu käes?

Saime leida sobiva sarnase gun-metal viimistlusega ehk siis harjatud must tume nagu teras segisti Halsi valikust, et ta sobiks nende vannitoas olevate paketi järgsete Hansgrohe segistitega.

Ja kuna oli soov jätta elutuppa natuke rohkem ruumi, siis kogu köögifront ei ole sama sügavusega, vaid siin sisenemise otsas on ülakappide sügavus ainult, väiksemad sahtlid ja on köögi selline hommikusöögi sektsioon tekitatud. Siin on selline põnev ruloolahendus, mis on oma mati pinna ja triipudega kogu selle vitriinkapi raamiga ja kõigega väga hästi kokku sobiv.

Elutoas on lisa efekti võimalik luua lisaks köögi erinevatele valgusvõimalustele ka karniisiga, Orac Dekoor, siin toas me suunasime leedvalguse allapoole, et ta paistab rohkem kardinate peale, mis tekitab efekti, et kardin rohkem helendab ja väljast justkui näeb vähem sisse, kuigi hetkel siin kedagi sisse vaatamas ei ole aga näidiskorteri mõte on ka see, et näidata erinevaid võimalusi, kuidas üks või teine asi mõjub.

Kardinad on elutoas, kuna keegi sisse ei vaata, lihtsalt sellised mahendavad, nad tõmbavad esimese terava valguse maha ja tekitavad hubase tunde.

Teistes tubades, näiteks magamistoas, on ta just suunatud lae poole ja seal on ka värvi muutmise võimalus, et luua teistmoodi atmosfääri – laest peegeldab rohkem, sest lagi on hele ja see annab ruumile teise tonaalsuse täiesti. Seinavärvi tõin ma ka siin allapoole, ta ulatub ühtse joonena ripplae kõrgusest paar sentimeetrit allapoole.

Magamistubades on ka lisatud tüllile pimenduskardinad.

Köögis on ka taustasein tehtud tume, nagu see mööbel ise –  selline ekstra tume šokolaadi toon, et selle kiviga teda kokku viia ja samas kivi mina sageli ei panegi köögi tagaseina, kasutan selliseid küürimiskindlaid pestavaid värve ja lõppude lõpuks, kui seal mingi jama on, saab ju üle värvida, kasvõi vahelduseks mingit teist tooni. Köögi juures on suur söögilaud, kuhu mahub külalisi ka, saab teistest tubadest toole juurde võtta.

Ja rõdust rääkides tuleb kiita, et klaasid on juba pandud paika ehk siis neid ei pea inimesed hakkama eraldi tellima. Samas, kui läheb palavaks, saab need klaasid ilusti lahti lükata ja värske õhu käes olla.

Laua puhul oli minu jaoks hea leid ja uus koostööpartner Tubane Disain, kust selliseid tõsiselt soliidseid ja stiilseid laua jalgu, neil on mitmed mudelid – kasvõi pikendatavad versioonid on olemas ja ilusti tulid nad kaasa selle minu mõttega, et ma kasutan seda kivi plaati ära – nad tegid siis vastava laua plaadi, mis oli lihtsamalt viimistletud ja kõik mõõdud said täpselt kokku aetud – nii, et koostöö sujus imehästi.

Nad ka väga hoolikalt jälgisid, mis viimistluse, mis firma peitsi ma olen köögis kasutanud – sobitasid ja testisid, et see kõik kokku sobiks, et oma suhtumises hästi hoolikad ja turvaline valik.

Toolid ja ka mõne muu toa mööbel on Oriensist, kes muidu teeb tammepuidust mööblit siin Eestis, kuid need konkreetsed toolid siiski ei ole Eesti toodang.

Kuna seda lauda võibolla vastavalt külaliste arvule kas tahad natuke seina poole lükata või siis tagasi, siis sai seda valgusti kuju ka üsna hoolikalt valitud, arvestades et see juhe tuli välja sealt kust ta tuli ja me ei tahtnud seda muuta, siis Hektor Lightist oli selle söögilaua valgusti mudeleid paari erinevat ja see sobis ideaalselt. Kogu korteri valgustid on kokkusobivalt ühest ansamblist  – mitte küll sama sari ega sama firma isegi, aga Hektor Lightist kõik valitud, nii, et siin on musta graafilist joont ja geomeetriat läbivalt kasutatud.

Söögilaua kõrval on puhketsoon – diivan, kus saab peatugesid reguleerida, et kas tahad mõnusat teleka vaatamise tuge endale või tahad avatud natukene madalamaks lastud diivanit. Neid diivaneid sai ka tellida väga erinevate mooduli mõõtudega nii, et ma pikalt valisin, tuleb ta nüüd 20 cm pikem või laiem, vastavalt iga korteri planeeringule leiab sobiva lahenduse kindlasti.

Siin diivani ees on Norr11 ägedad disain-diivanilauad – üks on täisklaasist, teine on spoonitud ja inspiratsiooni on siin saadud muidugi sellest trapetsikujulisest aknast, nemad on ka siukesed vildakad; „Tilt“ nimega tooted, mida saab ümber tõsta, eri nurga alla panna ja kuidas soov mängida on nendega.

Ja troonib siin suur julge tume televiisori sein, kus on integreeritud sisse ka aurukamin – sellel saab ka värvi vahetada. Ma ise leian, et naturaalne oranž lõkkevärv on kõige mõnusam. Mingil määral annab ta talvisel ajal niiskust ruumi juurde, sest me teame, et normidele ei suuda tänapäeval need köetud ruumid vastata ja kõik puituksed ja põrandad tahavad tegelikult õhuniiskust rohkem.

Televiisorit sai ka mõeldud, et mis suurus siia sobiks, sai päris suur ja uhke valitud ja soundbar alla, muid kõlareid ei olegi vaja – need soundbarid annavad väga mõnusa heli, puudu ei jää millestki.

Ja mulle tundus, et siin püstaku ja seina vahel tuleks ruum ära täita – mitte ainult telekakapikesega vaid ka rohkem mahuteid paigutada. See on ikkagi suur korter ja neid asju kipub tekkima.

Ja et see oleks veel elegantsem, on selle mööbli taha süvistatud leedribad – mul on siin selline nelja klahviga pult, mille võib ka seinale kinnitada, kust saab juhtida ja ka dimmerdada tugevamaks ja nõrgemaks nii karniisivalgust, televiisoritagust valgust, kui ka vitriinkapi sisemist valgust ja avatud köögiriiuli valgust. 

Lapsetubasid on selles korteris kaks, seetõttu ma kujundasin ühe pigem kabinetiks, mis on välisukse juures, et kui ta päriselt mõne inimese jaoks jääbki tööruumiks, siis keegi saab sealt külla tulla ilma kogu korteri jalutamata. Samas on see diivan seal diivan-voodi. Slept tegi selle eritellimusel – jooniste järgi, et seal oleks madrats, mis on samas kattemadrats, mis annab lisamugavust. Kui ta teistpidi keerad, on ta niiöelda selle õige madratsi pinnaga – et nähtav pool on praegu niiöelda dekoratiivne siis mööbliriie.

Laud on siin samuti reguleeritav, Oriensi täistammest õlitatud plaadiga ja teda saab ka väga madalale lasta, kui on mõni väiksem koolilaps või tõsta lausa nii kõrgele et saab püstiasendis töötada.

Oriensi sahtliboks on samamoodi täispuidust ja mina sellistel ratastel sahtlibokside puhul katsun jälgida, et sinna saaks ka peale istuda – et kui näiteks on õpilase tuba, siis saab keegi lapsevanem tulla teda aitama, istuda selle kapi peale ja ei ole vaja mingit lisatooli tuua.

Diivanvoodi ehk siis see diivani välimusega, aga magamismugavustega mööbliese on ka hea reguleeritav seinavalgusti, seda saab siis – ükskõik kumba pidi seal pikutad, endale lähedale tõmmata või hoopis lakke, seinale suunata ja sellega mõnusat peegelduvat valgusatmosfääri luua. Ja see kapp, et jääks rohkem ruumi, on vähendatud sügavusega, riidepuud käivad sinna ka teistpidi sisse – nad on mõnusalt väljatõmmatavad, nii et näed ilusti ära, mis seal kõik kogunenud on.

Väga palju riideid ja muid asju saab ka sahtlitesse ära mahutada – kasvõi teksapüksid – nende jaoks ei ole riidepuid ja sügavat kappi ju tegelikult vaja. Laua peal on mõnus minimalistlik valgusti ja siin on ka pistikupesad toodud sealt alt põranda äärest mõnusalt laua peale sellise stiilse pikendusjuhtmega nii-öelda, kus saab ka otse telefoni peal laadida. 

Teises lastetoas on kujundus võibolla lastepärasem, mis ei välista muidugi, et seal ka hilis-teismeline võiks olla, kõik on endiselt samas stiilivõtmes. Kuna ta on läänepoolne, siis seal ma kapi värvi tegin veidikene heledama aga kapi lahendus iseenesest on nagu selline lemmikvõtteks kujunenud, et seda öökappi ei olegi eraldi mööbliesemena vaja, vaid ta on selline pikendatud sahtliboks, kus saad oma asju toetada – jalgu maas ei ole – tal siis eraldi sealt jalgade vahelt pole vaja tolmu võtta ja ei ole vaja midagi seina kruvida – seda kappi saab ka soovi korral natuke liigutada edasi – tagasi, kui peaks olema veel soovi laiemat voodit panna. See voodi jällegi Slept-i eritellimus. Sai siin neid seinapaneele tehtud oma mõõtude järgi.

Slepti voodi on mõnusa kollase tooniga, ta on siuke kuldselt sädelev. Samas on ta rõõmus, sobib lastele, samas on ka stiilne ja suursugune.

Ja siin Slepti voodile sai ka integreeritud lugemislambike külge, kus on mõnusalt Schneideri USP pesa ka sees ja teda saab mõnusalt painutada mati kummise pinnaga ja saab seina peale või lugemiseks teda suunata.

Laud on ka põnevate lisafunktsioonidega – siin on ka juhtmekanal ära peidetud klapi taha.

Ja kuna siin tundus, et mahuks selline riiul ära ukse juurde – ma ei tahtnud siin päris kõrget sisseehitatud maast laeni asja teha, panime vastupidava, tolmukindla metallist beeži riiuli, mis on Converterist.

Mastermagamistuba on lahendusega, mida Merko oma vannitoaga magamistubade puhul kasutab – ehk Haapsalu Uksetehase uksel on allalastav lävepakk, mis tagab helikindluse. Ventilatsioon on ka sellel ruumil eraldi sisse-välja, kuna uksealune õhuvahetus ei toimu ja selle üle on inimesed ikka väga õnnelikud, et saab privaatsust rohkem luua.

See magamistuba on küll väga uhke, luksuslik, mulle meeldib see planeering, et juba sisenedes on imposantne trapetsaken siin nurgas, samas väga palju ruumi garderoobile, mis lõppeb praktilise meigilauaga. Ukse taga jätsin, nagu ma eelistan jätta, ka kantavate riiete sektsiooni, et need, mis ei ole päris puhtad, mis on kapis, vaid need, mis paned ka järgmine päev selga, ei viska igal õhtul pesumasinasse – et need on siis kardina taga.

Meigilaual on ka eraldi valgus, mis on puldist juhitav. Muidu on selle magamistoa valgus lakke peegelduv, ta annab võimsama valguse, kui need, mis teistes ruumides on seinale suunatud, sest siin on võimalik värvi valida, saab panna kas midagi punakamat, sinakamat, rohekamat – kuidas soov on ja tekitada sellega eriline atmosfäär. Meigilaual on oluline asi avatav sahtel, ja siis selle juurde sobituv tool, mida saab reguleerida, et see oleks nii, et sahtel avaneks, endal oleks mugav istuda, põlvi ära ei lööks ja võibolla siis ka läpakaga töötada mingis olukorras. Kui juba peegel on seinas, siis ta võiks ju olla eespool – näed ennast lähemalt ja taha saab jällegi oma vidinad ära peita. Ning kui tahad seal läpakaga töötada, siis on olemas ka süvistatud klapi taha peidetud pistikupesad Silmanist.

Magamistoas on lisaks sellele mõnusale träpsulisele tüllile ka väga kifti mustriga pimenduskardin voodriga, et saab selle ruumi täiesti mõnusalt tumedaks teha. Voodi on Sleptist, eritellimusel peatsiga. Selle joonistasin ise valmis, näitasin, kuhu tulevad valgustid, pistikupesad, kõik mõõdeti ilusti välja lõpuks ja koostöös elektrikuga sai see ilusti paika. Ja need Hektor Lighti lugemislambid on siin tõeliselt vahvad nad käivad magnetiga selle aluse külge, saad neid suunata igas suunas, kasvõi rippu jätta ja mulle väga meeldib, kui on lugemise tsoonis kitsa valgusnurgaga lugemisvalgusti, et saad oma raamatu välja valgustada, ilma et see magavat partnerit segaks. Ja need on ka dimmerdatavad.

Kuna siin on kõrged laed, siis on mulle meeldib panna ka pigem kõrgemaid voodeid, kust on mugavam püsti tõusta. Kogu korteris on vahvaid aksessuaare Inspiroomist alustades söögilaua vaasist kuni siin magamistoas öökapikesteni ja selle voodikatteni.

Magamistoa juures on ka eraldi dušširuum, valamukapp, bideedušš ja väga lai duššitsoon. Peeglil saab valgustugevust ja värvustemperatuuri ise muuta.

Kuna mulle hirmsasti meeldib, kui on igal pool palju mugavaid nagisid, sest vannituppa minnes sul on seal hommikumantel, siis mingid muud riided riputad, rätikud on vahest märjad, mitme inimese omad, et siin on siis mitmedki aksessuaarid Halsi valikust ja lisaks on ka Igor Volkovi LUM-i puidust nagid, mis mulle väga meeldivad.

Ja selles korteris on lisaks ka vannituba, kus on Merko poolt tegelikult nii valamukapp kui ka muud asjad, vannid sisse ehitatud. Mina lisasin siia selle duššikardina, kuna selle vanni puhul tundus, et ei ole seda silikooni soov panna, see näeb liiga silmatorkav välja ja siis ei hakanud panema ka duššiklaasi. Samas, kui ka dušši all oled, siis sealt ka pritsmeid lendab ja selleks Texstudio toodetud sama kardinakangaga aga teistsuguse voodriga duššikardin on ideaalne – kuivab pärast ära ja mingit probleemi ei ole, mingit vakstut ei pea üldse sellises situatsioonis kasutama. Ja kuna siin oli ka suur nišš tualettpoti kohal, siis sai siia ka praktiline üleskäivate hingedega kapikene kujundatud seina, kus saab hoida kas mingeid puhastusvahendeid või mis iganes vannitoa tarvikud.

Vann on küll itaaliapärase nimega – Casa di Vanna – tegelikult on see Läti toode, mis tähendas kiiret ja sujuvat suhtlust, näiteks kui Merkol on probleem, et kas vanni all olev trapp saab piisavalt mugava ligipääsu, siis nemad tegid kokkuleppel projekti joonistega täpselt sinna kohta trapi sisselõiked ära, et saab avada väikse plaadi magnetiga vanni küljelt ja kõiki toiminguid sealt teha.

Minu meelest on ka väga kena ka see ümardatud vanni nurk. Ja muidugi pisiasjad loevad, et vannitubadesse gun-metal viimistlusega segistid, – ta on ta on tõusev trend, võiks öelda – Mattmustad on päris levinud. Inimesed on nendega väga hädas olnud – nende kvaliteet küll aasta-aastalt – kogu aeg tootjad arendavad ja parendavad –  on tõusnud, aga siiski – see, mis ei ole päris matt must – näiteks see harjatud tume teras – siis nendel see PVD viimistlus on igal juhul kordades tugevam ja temaga ei juhtu mingisuguseid kulumisi.

Ja siin vannitoas olevad aksessuaarid, mis on siis Halsist leitud, ka sobivad ideaalselt kokku selle gun-metali viimistlusega segistitega siin. Ja üks võibolla tore pisidetail, et kui käisin Miterassas neid televiisoreid, soundbare valimas, jäi silma üks selline tualeti akustiline lahendus, mis liikumise peale hakkab linnulaulu laskma. See on kõigile väga meeldinud, kes sisse astuvad.

Nii, et kui selline sume ja tumedam stiil meeldib, siis loomulikult neid ideid, materjale, lahendusi võib enda korteri sisustuse juures lahendada, samas ka see korter on täpselt sellisena – koli sisse ja hakka elama. 

Kogu selle korteri koloriidi osas võib öelda, et ta on siuke klassikaline või turvaline, aga samas on siin ka värvilisemaid aktsente.

Minu jaoks see tundub nagu igavene klassika soojad maamulla toonid. Ja kasvõi võtame need siit taupe ja gery ja need toonid et nad on ka ju aastaid-aastaid olnud ja nad jäävad soliidseks ja viisakaks ja – ma isegi ei usu, et kunagi keegi vaatab, et oi – see on nüüd 2020. ndad või midagi sellist. On asjad, mis on ajaproovile kindlasti võimelised vastu pidama!