Funktsionalistlik villa Viljandis

Raivo Mändmaa, rekonstrueerimisarhitekt:

SISSEJUHATUS, FUKS

Selle majaga tekkis mul seos juba päris ammu, esimest koda sattusin siia majja kusagil 70ndate lõpus. Sel ajal ma töötasin rajooni arhitektina. Selle maja projekti autor on Johannes Fuks, ta on Viljandis siin väga palju jälgi jätnud, tal on siin päris palju uhkeid maju, näiteks raekoda on tema ümber ehitatud, siis Viljandi kultuurimaja.

See oli vist 2016, kui tehti mulle ettepanek hakata selle maja rekonstrueerimisega tegelema, siis ma väga hea meelega võtsin selle asja ette. Ja no väljast ju paistis see maja – seisis püsti, oli sirge – hea lihtne, et tõmbad uue värvi peale ja mis seal ikka. Remondid aknad ära ja aga jah, kui me siin hakkasime lähemalt asja uurima, siis selgus et on ta ikka päris kehvas seisus. ta on krohvitud maja olnud algusest peale. See krohv on lagunenud, läbi krohvi on vesi läinud seina sisse ja kui krohv maha võeti, siis selgus, et väga suur osa seina laudisest on täiesti mäda ja sadevesi siis ka erinevatel põhjustel oli sattunud vundamendi alla, see on vundamenti lõhkunud niimoodi, et taastamistöid on päris palju teha. Sattus ehitaja, väga tubli ehitusfirma ja suurepärane tööde juhataja, kes tundis asja ja väga oskuslikult juhtis siin kogu seda tööd ja tegemist.

Minu jaoks Fuksi käekiri on just see maja, nagu see Väike-Kaare 3 siin on – puhas, funktsionalistlik, tunned kohe ära akna read ja trepikojad ja neid maju on üksjagu siin Viljandi linnas.

Hästi niisugune tasakaalustatud, et see fassaad on klaar, selge, puhas – nii, nagu fungis peab olema.

See maja oli ju säilinud nii, nagu ta algselt planeeriti ja ehitati. Ja loomulikult siin oli funktsionaalses mõttes selliseid asju, mis täna enam ei tööta.

Natukene kaasajastamise käigus me proovisime paremaks teha – kõigepealt suur asi oli juba, et maja sai põrandakütte maakütte baasil. Tänu sellele oli võimalik siit ahjusid välja viia ja üks korsten majast ära kaotada, mis andis väga palju juurde ka ruumidele. Kuigipalju oli võimalik parandada nii nagu see tavaliselt ikka vanade majade puhul – üks põhiasju on see hügieeni pool –vannitoad, kempsud – sai tehtud nii, nagu ta tänapäeval siis võiks olla. Kõige suurem ümberehitamise koht oli keldrikorrus, kus juba sellel vanal majal oli nii kartulikelder kui saun. Põrand oli 20 cm kõrgemal ja lagi oli 20 cm madalamal, kui praegu. Seal sai ainult küürus käia, aga ometi seda kasutati.

Ja nüüd siis on keldris päris korralik saunakompleks ja ruum pesumasinatega ja siis kogu maja tehnoruum, kus on soojuspump ja veemõõdusilm ja kogu juhtimise süsteem.

Teine raske koht oli teise korruse vahelagi – kui see avati, siis selgus, et vannitoa kandist oli see päris tugevalt kahjustatud ja ta oli isegi niisuguses seisus, et tegelikult oleks ta võinud ühel hetkel alla kukkuda. Jälle tänu ehitaja tublidusele sai see väga akuraatselt ära parandatud, mädand talad proteesitud, uued pandud, ja pesuruum sai siis betoonist vahelae.

VÄLISILME

Välisilme põhimõtteliselt jäi nii, nagu ta algselt oli. Kuigivõrd on muudetud et  – esimese korruse fassaadis sai ühte akent nihutatud, kuna ilmselt mööbel hangiti siia peale seda kui maja juba valmis oli ja kapp, mis siia sisse sai, osutus suuremaks ja ei mahtunud  ära –  nii et jäi aknale ette ja siis nihutasime selle akna natuke edasi. Esimesel korrusel veel kõrvalt aken tõsteti teisele poole ust teise akna kõrvale. Nii, et iseloom nagu säilis. Jaa teisel korrusel sai siis ühe toa aken ära kaotatud – väike tuba ja kaks suurt akent tundus palju olema ja saab seda ruumi paremini kasutada.

Kuna loomulikult see maja ei vastanud mitte mingil moel tänapäeva nõuetele soojapidavuse seisukohast, siis sai sellel majal vana krohv maha võetud, aluslaudis sai parandatud, paigatud sealt, kus vaja oli ja vana seina peale pandi puitroovitis, mille vahele pritsiti  tselluvill niiskelt, mis kaeti 5 cm paksuse rooplaadiga ja  krohviti lubikrohviga ja värviti lubivärviga – et võimalikult naturaalne ja algsele lähedane tulemus oleks. Avatäited viidi kõik välja nii nagu nad olid varem fassaadi pinnas niimoodi, et auku ei jääks.

Välisuksed on uued et vanad uksed ei vasta nõuetele. Aknad on restaureeritud, sisemisele raamile on pandud klaaspakett kahe klaasiga ja siseuksed on restaureeritud kõik – peetud silmas seda, kuidas ta algselt on olnud.

Üks asi, mis siin majas nõudis peamurdmist, oli soov siia välja ehitada korralik ventilatsioonisüsteem.

Need konstruktsioonid ju ei olnud algselt ehitatud sellise arvestusega, et seal võiksid mingisugused ventilatsioonitorud sees olla.

Töö teostajaga koos nuputasime siis sellise lahenduse siia välja, mis mahtus meie olemasolevate konstruktsioonide sisse ja ei jäänud väljast näha.

Sisearhitektiga koostöö oli väga tõhus ja õpetlik – mina sain sellest väga palju kasulikku, nagu igasugune koostöö, näiteks ehitajatega.

SISEARHITEKT Anu Vainomäe:

Minu vana tellija, kellega ma olin ennegi koostööd teinud, ütles, et oleks Viljandis vaja ühte maja krohvida ja vaadata, mis seal teha annab ja et elutoa põrandast on hakanud üks punane roos välja kasvama.

Oli juttu, et me tuleme Raivo Mändmaaga.

Minu esimene mulje oli muidugi, et oli vapustavalt eestiaegset mööblit. See oli kõik väsinud ja kulunud ja vahetanud kummalisi riideid ja mis iganes – siin oli elatud.

Ja oli selge, et siin tuleb väga kapitaalselt ette võtta, kõik oli nii lootust andev. Siin oli nii palju huvitavaid asju, alates lühtritest ja mööblist ja millest iganes..

SISSEPÄÄS, KABINET jne ruumide kaupa esimene korrus

Tegelikult juba sai esikus muudetud asju natuke. 

See kapp, mis seal oli, sai likvideeritud ja seal on nüüd lihtsalt valgusti ja pilt. Kapp sai siia kõrvalseina sisse, nii, et ta on ukse taga.

Kabinetis oli olemas ilus raamatukapp lihvitud klaasidega ja minu arust hästi kaunis, aga ta oli väike ja kuna majas on nii palju raamatuid, siis oli mõte teha uus raamatukapp – said alged võetud ilusast olemasolevast kapist ja neid võtteid kopeeritud ja tehtud üks uus suur raamatukapp-riiul. See on tammespooniga ja peitsitud ja ilusti lihvitud klaasidega nii nagu vana kappki ja kõik käepidemed ja muud detailid said oma õige näo – nii, nagu nad oleksid originaalid.

Siis söögitoas sai see tüüpiline mitmetes kodudes olev vana ümmargune laud ja toolid said uue riide ja aknad said kardinad. Elutoas diivan sai ka uue katte ja tugitoolid – no ühesõnaga kõik, mida andis korda teha, need said korda.

Noh, ei saa ütelda, et täpselt see kangas oli siin peal õnneks muide see toolide kangas on niisugune, mida tänapäeval toodab vanade mustrite järgi neid mööblikangaid ja siis sai sealt valitud niisugune, siis selles mõttes see on – ta ei olnud küll selles majas ilmselt, aga ta on niisugune selle aja… Ja maja sai niiöelda funki kõikide mõtete järgi ilmselt tehtud, siis mööbel – nii nagu see ongi, tuli veel eelmisest ajast et sellepärast võib tunduda, et see ei ole nagu funk aga see ei ole ka oluline eksole, et lõpuks me ei ela nagu, et mina elan selles stiilis, vaid me elame ja see oli selle pere elamiseks.

Siin ei ole restaureeritud seda maja otseses võtmes, et on tehtud sondaažid ja värgid – ei ole. Siin on tundega asju ja miskipärast see mööbel ja maja andsid minule sellise tunde, et seal on natuke nagu läbi kootud mingite triibukestega mittetähtsad kardinad, aga nad peavad olema, muidu on tühi ja külm kõik ja esialgu siis tellija kahtles ja hingas sügavalt ja siis takkajärgi ütleb, et küll mulle nad meeldivad  ja neid sai siis siia alumisele korrusele igale poole, välja arvatud köök, köök sai voldikud, sest on tänav siinsamas. Ülemisel korrusel on magamistubades natuke paksemat kardinat, et päikesele ette tõmmata kui vaja.

Veranda oli vanasti ilma kütteta ja külm. Me saime selle soojaks ja veranda sai suurust juurde. Siis sai sinna ka jälle seda olemasolevat mööblit nagu natuke järgi aimates teha.

Siis need toredad valgustid, mis olid ja seal verandal on ja siin söögilaua kohal – need on originaalsed, mis siin olid. Iga tuba sai ikka oma – niipalju kui oli võimalik, mis oli alles – see sai restaureeritud ja taastatud.

Sinna sai valitud sobivat Laterna Magicast – neil oli palju katalooge. Aga need osa, mis siin elutoas ja seal kabinetis – need olid olemasolevad.

Mis vähegi oli, seda sai hoitud, mis vähegi kõlbas ja mõni on muidugi vaimustavalt kaunis.

Köök oli pisike ja kitsas. Ja siis oli seal sahver ja igasuguseid muid ruume. Köök läks selle ühe keldrisse pääsu ja tuulekoja asemel suuremaks ja sahvri võttis enda alla, nii, et köök sai täitsa uue kuju võrreldes Fuksi algse projektiga. Aga mis oli ka nii teise ajastu ja noh kogu köögi lugu oli sel ajal teine. Ja oli selge, et sellest majast peab jääma sellesama maja mõte ja hing ja siis tuli ka restauraator juba meil mängu, kes hakkas neid mööblitükke siit restaureerimisele ära viima.

Oli vaja sinna saada ilus, neutraalne mööbel, mis klapiks selle vana majaga, aga oleks kaasaegne. See on väga ilus Poggen Pohli köök.

Köögis on selle maja üks vanadest laudadest, see oli enne köögis. See sai korda tehtud ja siis sai välja mõeldud vaba ava sinna kööki, et see laud sai otsapidi sinna ala sisse ja kui kogu pere ei ole koos, siis seal on kolmekesi väga mõnus süüa või kohvi juua. Aga kui pere kokku tuleb, siis tõstetakse see laud sealt välja ja pannakse piki kööki ja neid toole on siin maja peal terve hulga. Lutheri vabriku toolid – neid on eri sorti siin natuke ühtemoodi ja teistmoodi.

Köök ongi üks niisugune funktsionaalne koht, et tooli peal saad istuda ja laua ääres saad istuda – see nagu ei muutu, aga see, mis on köögil ja köögil 80 aastaga vahet, see on tõeline öö ja päev eksole, et see on viimasepealsel tehniliselt nagu kõik need kappide sisud ja külmikud ja panipaigad nii palju kui neid seal köögis on, nad on kõik viimasepeal.

Ta on väga funktsionaalne, aga väga neutraalne – iga sajandiga võib kokku käia. Ja mis köögist jäi alles, oli pliit ja see on austusväärselt olemas. See pliit oli küll alguses teistpidi ja tal on tore leiva-saia küpsetuse ahi.

Oli tahtmine see kõik alles jätta ja siis ei saanud sinna lihtsalt niisugust tavalist pliiti kõrvale panna, mis oleks imelik olnud ja siis sai leitud, siis juba olid need kapi sisse käivad ventilatsioonisüsteemid ka Eestis juba. Ja siis põrand sai must-valge ja tubades on tamme laud.

TEINE KORRUS

Trepp oli üle värvitud ja ülevalt oli ka piire kannatada saanud, nii, et siin sai neid natukene asendatud ja värvitud ja puhtaks ja korda tehtud Teine korrus siis trepihall nii öelda – seal on see ilus valgusti ja on väikeseid mööblitükke nii, nagu siin majas siin ja seal on neid mingisuguseid riiulikesi ja lauakesi, mis sai korda tehtud.

Kuna pere on suur, siis ülemine korrus sai tehtud magamistubadeks.

Kõige uhkem on, kus siis majaperemees sel ajal magas, seal on intarsia tehnikas voodiotsad ja peeglilaud ja meditsiinikapp ja väike tumba, kus on säilinud peenikeses ristpistes kangas seda katmas. Valges toas – seal on vana mööblit veel – see oli kunagi lastetoa mööbel, aga sinna tuppa nüüd sai pandud juurde üks hilisema aja kapp, mis sai ka valgeks värvitud ja peeglilaud.

Ta on pisike tuba ja vanade mälestuste järgi see oli olnud triikimistuba. Siis on veel kaks magamistuba, sai käidud nendes vanakraami suurtes hallides, kus müüakse igasugust mööblit. Aga sealt ei olnud leida ausalt öeldes, et voh see – mingid üksikud tükikesed võibolla ja siis mulle tundus, et ma ei saanud Iskust või Askost magamistuba sinna teha, siis ma tegin kaks magamistoa komplekti selle maja jaoks lihtsalt et nad kuidagi sobituksid selle muu mööbliga kokku.

See üks, mis on ovaalse peegliga peeglilaud siis tegelikult mingisuguse näppamise ma tegin sealt kuskilt nendest vanakraami, nendes kuskil oli ainult siukene laud, aga muud ei olnud midagi ja siis ma võtsin selle aluseks ja karjala kask oli nii hullult ilus materjal, siis sai see karjala kasest tehtud ja teine on tammega, nagu lihtsam ja sinna sai niimoodi mõnes kohas kalasabasse pandud spooni tapeedid ka on ka kõik tänapäevased. Siin all esimesel korrusel sai ta suurejoonelisem ja natuke pidulikum, nagu terve see korrus on ja üles magamistubadesse sai lihtsamaid, aga, mis tundusid, et ei karju nagu selles kontekstis.

Teiselt korruselt läheb siis veel trepp pööningule. Vanasti olevat olnud seal pesurull ja sinna sai ventilatsiooni ja seda süsteemi sinna pööningule.

VANNITUBA

Teisel korrusel on vannituba, mis oli enne ka vannituba, oli siis väiksem. Ta sai natukene suurust juurde selle pisikese toa arvelt ja vann, mis seal oli, Raivo juba ütles, oleks kukkunud kogu täiega ja vanni siin majas keegi ei armastanudki, vähemalt sel ajal, kui seal remondiks läks. Ja siis sai sinna duššiala tehtud.

Siis sai otsitud niukese vana näoga uhket laia valamut, et ta mõjuks ja selle majaga kooskõlla läheks ja vetsupott ja siis tükk aega sai otsitud valgustit sinna, et see sobiks selle valamu ja kõige niisugustega ja siis lõpuks ma arvan, et oli üks väga ilus valgusti, vist ei ole niukest tunnetki, et ta on vales kohas või vales ajastus.

AED

Siin saab aega veeta, sõpru külla kutsuda ja midaiganes teha ja siis saab aeda minna. Siin on suur aed, kus veel õunapuud on kõik vanad, aga nad on lõigatud, kannavad õunu.

Garaaž sai suurem, sest siin oli väike vana garaaž ja siis sinna otsa sai tehtud talveaed õue poole. Nüüd seal ilusti tomatid kasvavad ja on väike lauake ja saab kas veini või kohvi juua, vaatega õuele. Siit eest on need roosipeenrad ja seal taga on aiamaja – Väike suvemaja, klaasustega ja sees on kamin.

Suvemaja sai ära kobestatud ilusamaks ja eest need aknad said tehtud nagu voldikuks, et saab avada õue poole ja siis sai tehtud katusealune ja sealt edasi siis ma joonistasin köögifrondi, mis on õueköök ja sinna kõik need grillid ja muud asjad

Taimestuse ootel on see – uue taimestuse, kuna siin pandi ju maaküte, siis ega siin aiast peale nende õunapuude midagi nagu eriti ei jäänud.

Sellises kodus on ilus elada!